[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

otsima ‹42›

1. (kaotatut) leida v. kätte saada püüdma; kellegi v. millegi asupaika avastada püüdma. a. (otsitava asukoht teadmata v. umbkaudne). Kaotatud kindaid, raha otsima. Mees otsib piipu, prille. Peitvara on küll otsitud, pole aga leitud. Otsi nagu nõela heinakuhjast! Ekspeditsioon sõitis uusi kullaleiukohti otsima. Rebane otsib saaki. Seeni otsides eksis ta metsa ära. Otsisime sireliõitest õnne, jaaniööl sõnajalaõit. Kobab, kobistab käsikaudu ust otsida. Ta käsi otsis pimedas seinalt lülitit. Ta silm otsis võõraste hulgast tuttavaid nägusid. Otsis pilguga ettekandjat. Karjane läks kadunud lambatalle otsima. Otsisin sind kodunt. Teist nii tublit töömeest annab otsida. Otsi lolli, kes sind usuks! Kohtuorganid otsivad kurjategijat. Koer otsib jänese jälgi. Ta on otsitud 'taganõutav, hinnatud' arst, töömees. Otsitud 'tehtud, kunstlik, mitteloomulik' ettekääne, sõnad, riimid. Vaatab otsival pilgul ringi. Kes otsib, see leiab. b. kõnek teat. asukohast välja võtma v. tooma, välja otsima. Otsis taskust rahakoti, käekotist võtme, sahtlist kausta. Perenaine otsis kapist leiva ja või lauale. Otsi meile midagi juua! Otsi hobusele heinu ette! Põrsas luristas molli põhjast paksu otsida. c. (olemasolevaist v. võimalikest õiget v. sobivat välja valides). Otsib mugavamat asendit, maitsvamaid palu, raadiost meelepärast muusikat. Tema oskab endale ikka kõige kergema töö otsida. Otsis sobivat vastust, õigeid sõnu, mõttele järge, jutujätku. Otsib küsimiseks parajat juhust, silmapilku. Laskis hobusel enesel teed otsida. Tuli otsida kuivemaid kohti, kuhu astuda. Otsis riiulilt, mida järgmiseks lugema hakata. Otsis endale ajaviidet, tegevust. Otsib asja, põhjust naabrite poole minna. d. uurides, arutamise v. nuputamisega avastada püüdma. Otsib vastust keerukale küsimusele. Selle probleemi lahendamiseks otsiti uusi meetodeid. Raskest olukorrast väljapääsu otsima. Tuli otsida teid eelarve kärpimiseks. e. kõnek indlema. Lehm otsib (pulli). Emis otsib (kulti).
2. püüdma, taotlema v. üritama midagi saada v. saavutada. Käis vekslile allkirju otsimas. Läks naabri juurde seemet, kapsataimi otsima. Käisin tööd, kohta otsimas. Nõu, abi, kaitset, tuge, lepitust, lohutust, sõprust, au, kuulsust otsima. Tuli kohtult, kohtust õigust otsida. Ma pole ta sõprust otsinud. Otsis abi arstidelt ja metsarohtudest. Läks võõrsile õnne otsima. Otsib uusi tutvusi, omasuguste seltsi. Tormas lahingusse, nagu otsides surma, hukatust. Naabrid otsisid teineteisega tüli. Läks kohtusse õigust otsima. Ta pole otsinud rahu ega hõlpu, vaid seiklusi. Otsib metsast, maja taga tuulevarju. Otsib puu all jahutust, varju kõrvetava päikese eest. Läksin ahju äärde sooja otsima. Otsib töös(t) unustust.
3. ‹hrl. küsivas v. eitavas lauses› kõnek hlv tarbetult, kellelegi vastumeelselt kuskil olema, kuhugi minema v. tulema. Mis nad siia otsivad, siin pole nende koht! Kes teab, mis ta küll sinna otsis. Mis sellel siit otsida peaks olema? Nii noortel lastel ei ole joomapeol(t) midagi otsida. *Ja mis ta peakski otsima siia roorämpsu sisse.. A. Kaal.

kokku otsima
(üles otsides) kokku korjama, kokku koguma. Otsi mehed kokku, vaja nõu pidada. Otsis pesemist vajavad riided kokku.

läbi otsima
leidmiseks midagi läbi käima, läbi uurima v. läbi vaatama. Otsis kõik oma taskud läbi, kuid ei leidnud sentigi. Poiss otsis läbi terve metsatuka, enne kui leidis sobiva jõulukuuse. Maja, korter otsiti läbi.

[kedagi, midagi] (nagu) tikutulega ~ tulega (taga) otsima vt tikutuli vt tuli

taga otsima
kellegi v. millegi kättesaamiseks sihikindlalt otsima. Terve päeva olen sind taga otsinud. Koer otsis peremeest taga. Käis laenuks antud raamatut tuttavaid mööda taga otsimas. Politsei otsib taga üht kahtlast meest.

välja otsima
(otsides) lagedale tooma v. välja valima. Otsis arhiivist vajalikud andmed välja. On osanud endale ilusa suvituskoha välja otsida. Kui kevad lähenes, otsiti välja aiatööriistad.

üles otsima
(tegevuse tulemuslikkust rõhutavalt:) otsima nii, et leitakse, saadakse kätte. Ta oli üles otsinud kõige varjulisema pingi. Kaduma läinud käsikiri tuleb tingimata üles otsida. Kui Tallinna tulete, siis otsige mind üles. Otsi see koht raamatust üles ja loe ette.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv